Eesti, me tahame sulle laenu anda!

Tänase Äripäeva kaanelugu räägib kohalikust Okasroosikesest – unele suikunud Eesti võlakirjaturust. Siin ei toimu suurt midagi, aeg-ajalt mõni üksikutele investoritele või piiratud investorite ringile suunatud emissioon ja kõik. Kohalikel ettevõtetel on vähe võimalusi lisaraha kaasamiseks ja kohalikel elanikel vähe võimalusi oma raha kodumaiselt investeerida.

Äripäeva arvates peaks riik olema võlakirjaturu elavdamise teerajaja. Eesti riigil on aeg teha üks avalik võlakirjaemissioon.

Raha, mida võlakirjadesse investeerida, nagu oleks. Eesti Panga statistika kohaselt seisis eelmise sügise seisuga Eesti pankades hoiustel 14 miljardit eurot. See on märkimisväärne summa, mille võiks teenima panna palju mõistlikumalt kui hoiuselt teenitav imepisike intress.

Samas napib võimalusi lihtsaks ja tavainimese jaoks turvaliseks investeerimiseks. Arvestades seda, et hoiuse keskmine suurus jääb 3000 euro piiresse, on enamiku hoiustajate jaoks tegu nappide säästudega, millega aktsiaturule möllama ei julge ega oska minna. Kuid lihtsalt niisama pangakontol sinna kogunenud summat ka ei tahaks hoida. Madala nominaaliga usaldusväärne võlakiri, mida kõik soovijad jaksaksid osta, oleks hoiusele hea alternatiiv.

Eesti riik on olnud võlakirjade väljalaskmise suhtes seni ülimalt konservatiivne. Seda on tehtud vaid ühel korral 2000. aastate alguses. Kui jätta kõrvale poliitikute väide, et meil lihtsalt pole raha vaja, siis ratsionaalne argument oleks, et välisturgudelt saab riik laenu ilmselt madalama intressiga, kui võlakirjade väljalaskmisel tuleks võlausaldajatele maksta. Kuid ettevõtmise kasu oleks märksa laiem.

Kõigepealt muidugi saaks riik raha mõne vajaliku suurprojekti jaoks. Olukorras, kus eurotoetuste laekumine hakkab vähenema, kuluks see raha marjaks ära. Olgu selleks Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks tegemine või korraliku idapiiri väljaehitamine. Miks mitte ka Saaremaa sild.

Patriotismi näitamise võimalus. Lisaks võimalusele oma raha investeerida pakuks riiklik võlakirjaemissioon ka patriootlikku emotsiooni – ma aitan kaasa mõne meie kõigi jaoks olulise objekti valmimisele. Näiteks Läti ja Leedu on teinud mitu edukat võlakirjaemissiooni, nende võlakirjad on ostjatele reeglina ahvatlevad olnud.

Üldise finantskirjaoskuse arendamiseks oleks riiklik võlakirjaemissioon samuti oluline. Riikliku võlakirja ost võiks olla enamiku jaoks esimene investeerimissammuke (kui II pensionisammas kõrvale jätta) ning kui sellega edukalt hakkama saadakse, juletakse vaadata ka juba keerukamate ja riskantsemate instrumentide poole.

Eeskujuks ka ettevõtetele. Kindlasti oleks riik oma võlakirjaemissiooniga ka heaks eeskujuks ettevõtetele, kes praegu vaatavad lisaraha saamiseks pigem Eestist välja. Näiteks Eesti Energia noteerib oma võlakirju Londoni börsil.

Riik ja ettevõtjad üheskoos suudaksid Eesti võlakirjaturu pikast talveunest üles raputada. Ja kes teab, äkki tooks mõni edukas võlakirjaemissioon lõpuks ka mõne uue tulija Tallinna börsile.